...
Verd voolab mu ninast ja suust, mu nägu hõõrub vastu seda külma krobelist telliskivide pinda siin Narva maantee Nordic Hotel Foorumi kõrval olevas parkimisplatsil . Ma tunnen seda mõra mu jalaluus näpistamas mu lihaseid. Ma laman siin oma veres, selle saapa tallaalune tekstuur lõikab mu nahka sisse iga kord kui ta oma jalaga mu peas trambib. Ma olen suremas.. ma kuulen kuidas ta sõber ennast surnuks naerab.. Ta järsku astub eemale ja ohkab.. Mu pea valutab jämedalt.. Ma näen kuidas nad eemale jalutavad ja nurga taha kaovad enne kui mu pilt mustaks tuhmub.. Kõik on vaikne... Kui ma teadvusele tulin, mul olid ikka silmad kinni kui ma tundsin kellegi külma keelt mu nina alt ja lõuga limpsimas. Ma hakkasin oma silmi aeglasesti avama, kõik oli udune.. Taevas oli hall... maa oli valge.. need olid ainukesed asjad mida ma esimese 20 sekundiga nägin. Ma vaatasin ringi natukene. Mu kõrval istus valge koer,