...

       
                                             


             Verd voolab mu ninast ja suust, mu nägu hõõrub vastu seda külma krobelist telliskivide pinda siin Narva maantee Nordic Hotel Foorumi kõrval olevas parkimisplatsil . Ma tunnen seda mõra mu jalaluus näpistamas mu lihaseid. Ma laman siin oma veres, selle saapa tallaalune tekstuur lõikab mu nahka sisse iga kord kui ta oma jalaga mu peas trambib. Ma olen suremas.. ma kuulen kuidas ta sõber ennast surnuks naerab..  Ta järsku astub eemale ja ohkab.. Mu pea valutab jämedalt..  Ma näen kuidas nad eemale jalutavad ja nurga taha kaovad enne kui mu pilt mustaks tuhmub.. Kõik on vaikne...
               Kui ma teadvusele tulin, mul olid ikka silmad kinni kui ma tundsin kellegi külma keelt mu nina alt ja lõuga limpsimas. Ma hakkasin oma silmi aeglasesti avama, kõik oli udune.. Taevas oli hall... maa oli valge.. need olid ainukesed asjad mida ma esimese 20 sekundiga nägin. Ma vaatasin ringi natukene. Mu kõrval istus valge koer, tema keelel ja lõual heledad punased pleikid peal. Arvatavasti mu veri.. Lund sajab.. ma rakendasin jõudu oma kätele,et istukile tõusta. Tõustes ma tundsin seda mõrudat valu oma jalaluu ja lihase vahel.. Pöörasin ennast valusalt ümber sellili ja toetasin oma ülakeha oma parema küünarnukiga. Mu kätel oli jube külm, mul polnud kindaid. Koera ila mu nina all ja lõual hakkas jäätuma. Pühkides oma suud oma jäätunud käega. Kui pilgu tagasi koera poole heitsin, märkasin, et ta suus oli mu mustast nahast rahakott. Ma ulatasin oma vasaku käe koera poole ja ta asetas selle mulle pihku. Lahti tehes märkasin, et mu €35 oli kadunud koos mu pangakaardiga. Asetasin oma rahakoti maha ja paitasin pontu pead.
           Ma kuulsin samme nurga tagant tulemas koos mingisuguse summutatud kõnelemisega. Mu pea hakkas taas pöörama ja hakkasin tagasi sellili vajuma. Järsku tundsin ühte kätt oma selja taha libisemas.
           "Kas teiega on kõik korras?" -kuulsin teda küsimas oma uduse vaate tagant.
Ma ei vastanud midagi ja mu pea oli asetatud mingi padja moodi asja peale.. koti võib olla..
Tundsin tugevaid käsi kummikinnastes oma nägu puudutamas. Mu jalg asetati mingisuguse metall lahasesse ja mind tõsteti püsti. Ma rippusin selle meediku kaelas ja peale verise asfalti kõndis see sama kutsa mu ees paremalt vasakule ja vaatas mind silma üles kallutatud peaga. Me lonkasime sealt masendavast parkimisplatsist välja kõnniteele, kus mind asetati kiirabi autosse istuma. Mind süstitakse morfiiniga, mis valu natukenegi vaigistab..
          Koer asetas oma pea kiirabiauto põrandale ja mind vaadates hakkas ta niutusma. Ma kerge naeratusega paitasin ta pead. Silitades oma kätt üle ta külma karusnaha ja kõrvade. Üks  arstidest palus koeral tagasi liikuda, kuna oli vaja kiirabi auto tagaluuk sulgeda. Nii ta astuski mitu sammu tagasi ja jäi väikse vahemaa taga seisma. Ma tõmbasin oma parema jala autosse ja luuk sulgus. Läbi tagaakna teele asudes ma nägin kuidas lumivalgeke maha istus ja pea alla kallutades minu poole vaatas.